Botswana pula
| Botswana pula | |
|---|---|
| ISO 4217 | |
| Code | BWP |
| Denominations | |
| Subunit | |
| 1⁄100 | thebe |
| Symbol | P |
| Banknotes | 10, 20, 50, 100, 200 pula |
| Coins | 5, 10, 25, 50 thebe, 1, 2, 5 pula |
| Demographics | |
| Official user(s) | |
| Unofficial user(s) | |
| Issuance | |
| Central bank | Bank of Botswana |
| Website | www |
| Valuation | |
| Inflation | 2.50% (April 2020) |
| Source | Bank of Botswana, 7 July 2016 |
| Method | CPI |
Pula ke ledi le le dirisiwang kwa lefatsheng la Botswana. E nale code ya ISO 4217 ya BWP. Pula e le ngwe e dirwa ke mathebe a le makgolo. Pula ka tlhamalalo e kaya "pula" ka Setswana, ka gonne pula e a tlhokega thata mo Botswana—legae la bontsi jwa Sekaka sa Kalahari—e tsaya karolo e kgolo mo dingwaong tsa tumelo ya setso ya Batswana; ka jalo e botlhokwa mme lefoko le atolosa bokao jwa lone jaaka "tshegofatso" kgotsa "lesego".[1][2][3] Lefoko le gape le dira jaaka sekano sa bosetšhaba sa lefatshe le.
Setlhophana sa madi se itsege jaaka thebe, kgotsa "shield",[4] mme se kaya tshireletso. Maina a ne a tlhophiwa ka thuso ya setšhaba.[5]
Ditso
[fetola | Fetola Motswedi]Pula e ne ya simolodisiwa ka Phatwe a le masome mabedi le boraro 1976, morago ga moo ya itsege jaaka "Letsatsi la Pula", go emisetsa ranta ka par. Malatsi a le lekgolo morago ga go tsenngwa ga pula, ranta e ne ya kgaotsa go nna madi a semolao kwa Botswana.[3]
Fa e ne e simolodisiwa, pula e ne e tlhomilwe mo dolareng ya Amerika. Ka Firikgong 1979, pula e ne ya fetolwa go nna madi a a papametseng, a a sa tlhomiwang. Fa e sale ka Seetebosigo 1980, e ntse e tlhomilwe mo serotong sa madi a a bontshang mekgwa ya kgwebisano ya lefatshe, e e akaretsang ranta ya Aforika Borwa le ditshwanelo tse di kgethegileng tsa go goga tsa Letlole la Boditšhabatšhaba la Madi.[6]
Dithebe (Madi a tshipi)
[fetola | Fetola Motswedi]Ka 1976, madi a tshipi a ne a simolodisiwa ka ditlhopha tsa thebe ya bongwe, botlhano, lesome, masome mabedi le botlhano le masome matlhano. Thebe e le nngwe e ne e dirilwe ka aluminiam, thebe tse tlhano e ne e dirilwe ka bronze mme e mengwe e ne e itewa ka kopore-nikele. Madi ano a tshipi a ne a le kgolokwe kwantle ga pula e le nngwe e e neng e le makekete. Madi a tshipi a thebe a bronze, a a nang le dikhutlwana di le lesome le bobedi a ne a simolodisiwa ka 1981 mme a emisiwa morago ga 1985. Ka 1991, tshipi e e tsentsweng bronze e ne ya emisetsa bronze mo thebeng ya botlhano, tshipi e e apesitsweng nikele e ne ya emisetsa kopore-nikele mo go thebe ya lesome, masome mabedi le botlhano le masome matlhano ya bronze e nnye le thebe lekgolo e ne ya fetolwa go nna e nnye ya nikele-brass, ya heptagon. Pula e e nang le popego e e tshwanang, ya nickel-brass ya pula tse pedi e ne ya simolodisiwa ka 1994. Ka 2004, sebopego sa yone se ne sa fetolwa go nna tshipi e e tsentsweng brass mme bogolo jwa yone bo ne jwa fokodiwa go sekae.[3]
Morago ga go gogelwa morago ga thebe ye nngwe le ya bobedi ka 1991 le 1998 ka go latelana, go ne ga simolodisiwa madi a tshipi a thebe a mannye a botlhano, lesome, masome mabedi le botlhano le masome matlhano, mme madi a tshipi a thebe a le botlhano le masome mabedi le botlhano a ne a le matlhakore a le supa mme madi a tshipi a thebe a le lesome le masome matlhano a ne a sala a le kgolokwe.[7] Bimetallic 5 pula e e bontshang seboko sa mophane le kala ya setlhare sa mophane se se se jang e ne ya simolodisiwa ka 2000 e e bopilweng ka setheo sa kopore-nikele mo lesaleng le le dirilweng ka aluminium-nickel-bronze.[8]
Motseletsele o mosha wa madi a tshipi o ne wa simolodisiwa ka 2013.[9] Madi otlhe a tshipi a a fetileng a ne a tlosiwa mo tirisong go simolola ka Phatwe a le masome mabedi le boferabobedi 2014, mme a ne a nna a ananngwa le madi a tshipi a ga jaana dingwaga di le tlhano go fitlha ka Phatwe a le masome mabedi le boferabobedi 2019.[10]
Lefoko "Ipelegeng" le fitlhelwa mo mading a tshipi, le tota le rayang "go rwala bokete jwa gago" kgotsa "go itshetsa kgotsa go ikemela ka nosi" mme ka kakaretso le na le bokao jo bo farologaneng mo puong ya Setswana.[11]
| Madi a tshipi a pula ya Botswana | ||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Setshwantsho | Tlhwatlhwa | Composition | Bogolo | Bokete | Bokima | Edge | Issued | E tlositswe mo tirisong |
| 1 thebe | Aluminium | 18.5 mm | 0.8 g | 1.22 mm | Smooth | 1976–1991 | 1 July 2014 | |
| 2 thebe | Bronze | 17.4 mm (dodecagonal) | 1.8 g | 1.05 mm | 1981–1985 | |||
| 5 thebe | Bronze | 19.5 mm | 2.8 g | 1.17 mm | Reeded | 1976–1989 | ||
| Bronze-plated steel | 1.28 mm | Smooth or reeded | 1991–1996 | |||||
| 17 mm (heptagonal) | 2.41 g | 1.75 mm | Smooth | 1998–2009 | ||||
| Nickel-plated steel | 18 mm (heptagonal) | 2.218 g | 1.3 mm | 2013 | current | |||
| 10 thebe | Copper-nickel | 22 mm | 4 g | 1.33 mm | Reeded | 1976–1989 | 1 July 2014 | |
| Nickel-plated steel | 3.8 g | 1991 | ||||||
| 18 mm | 2.8 g | 1.75 mm | 1998–2008 | |||||
| 20 mm | 1.4 mm | 2013 | current | |||||
| 25 thebe | Copper-nickel | 25 mm | 5.8 g | 1976–1989 | 1 July 2014 | |||
| Nickel-plated steel | 5.73 g | 1991 | ||||||
| Nickel-plated steel | 20 mm (heptagonal) | 3.5 g | 1.8 mm | Smooth | 1998–2009 | |||
| Nickel-plated steel | 22 mm (heptagonal) | 4.2 g | 1.6 mm | 2013 | current | |||
| 50 thebe | Copper-nickel | 28 mm | 11.4 g | 2.3 mm | Reeded | 1976–1985 | 1 July 2014 | |
| Nickel-plated steel | 1991 | |||||||
| 21.3 mm | 4.82 g | 2.2 mm | Smooth | 1996–2001 | ||||
| 24 mm | 5.3 g | 1.8 mm | Reeded | 2013 | current | |||
| 1 pula | Copper-nickel | 29.5 mm; scalloped (with 12 notches) | 16.4 g | Smooth | 1976–1987 | 1 July 2014 | ||
| Nickel-brass | 24 mm (heptagonal) | 8.8 g | 2.7 mm | Segmented (10 reeds per 7 sections) | 1991–2007 | |||
| Bronze-plated steel | 26 mm | 7.8 g | Smooth | 2013–2016 | current | |||
| 2 pula | Nickel-brass | 26.4 mm (heptagonal) | 6.3 g | 2.4 mm | Segmented (19 reeds per 7 sections) | 1994 | 1 July 2014 | |
| Brass-plated steel | 24.6 mm (heptagonal) | 6.02 g | 2 mm | 2004 | ||||
| Bi-metallic; bronze-plated steel in center, nickel-plated steel in ring | 27 mm | 7.3 g | Reeded | 2013–2016 | current | |||
| 5 pula | Bi-metallic; copper-nickel in center, brass in ring | 23.5 mm | 6 g | 2000–2007 | 1 July 2014 | |||
| 28 mm | 8.7 g | 2.2 mm | Segmented | 2013–2016 | current | |||
Madi a dipampiri
[fetola | Fetola Motswedi]Ka Phatwe a le masome mabedi le boraro 1976, Banka ya Botswana e ne ya simolola go dirisa madi a pampiri a 1, 2, 5, le 10 pula; pampiri ya 20 pula e ne ya latela ka Tlhakole a le lesome le boraro 1978. Pampiri ya 1 le 2 pula e ne ya emisediwa ka madi a tshipi ka 1991 le 1994, fa pampiri ya ntlha ya 50 le 100 pula e ne ya simolodisiwa ka Motsheganong a le masome mabedi le boferabongwe 1990 le Phatwe a le masome mabedi le boraro 1993, ka go latelana.[12] Madi a pampiri a 5 pula a ne a emisediwa ka madi a tshipi ka 2000. Madi a pampiri a ntlhantlha a 1, 2 le 5 pula a ne a tlosiwa mo tirisong ka Phukwi a rogwa 2011.
Motseletsele wa ga jaana wa madi a pampiri o ne wa simolodisiwa ka Phatwe a le masome mabedi le boraro 2009[13] mme o na le, lekgetlho la ntlha, madi a pampiri a 200 pula.
Go tsibogela matshwenyego a boleng jo bo kwa tlase jwa pampiri ya madi a pampiri a 10 pula, Banka ya Botswana e ne ya senola pampiri ya 10 pula e e dirilweng ka polymer ka Ngwanatseele 2017 e e neng ya neelwa setšhaba ka Tlhakole a rogwa 2018.[14]
Ka 2020, Banka ya Botswana e ne ya ntsha pampiri e ntšha ya polymer ya dipula di le 10 e e nang le setshwantsho sa Tautona wa nako eo wa Botswana, Mokgweetsi Masisi.[15]
| Madi a pampiri a pula ya Botswana (a a ntshitsweng ka 2009) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Setshwantsho | Tlhwatlhwa | Mmala o montsi | Ka fa pele | Ka fa morago | Letshwao | |
| Dipula tse lesome | Botala jwa tlhaga | Tautona Seretse Khama Ian Khama | Kago ya Palamente, Gaborone | Rampant zebra and electrotype 10 | ||
| Dipula tse masome mabedi | Bohibidu | Kgalemang Tumediso Motsete | Didirisiwa tsa meepo | Rampant zebra and electrotype 20 | ||
| Dipula tse masome matlhano | Borokwa | President Sir Seretse Khama | Makgobokgobo a Okavango, mokoro, kgwaadira | Rampant zebra and electrotype 50 | ||
| Dipula tse di lekgolo | Botala jwa loapi | Dikgosi tse tharo (Sebele I, Bathoen I, Khama III) | Diamond sorting, open-pit diamond mine | Rampant zebra and electrotype 100 | ||
| Dipula tse makgolo mabedi | Selaole | Morutabana wa mosadi le bana | Pitse e e tilodi | Rampant zebra and electrotype 200 | ||
| Madi a dipampiri a pula ya Botswana (10 Pula polymer banknotes) | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| Setshwantsho | Tlhwatlhwa | Mmala o montsi | Kwa pele | Kwa morago | Letshwao |
| 10 pula | Botala jwa tlhaga | Tautona Seretse Khama Ian Khama | Kago ya Palamente, Gaborone | Rampant zebra window | |
Tiriso kwa Zimbabwe
[fetola | Fetola Motswedi]Ka ntlha ya go oketsega ga ditlhwatlhwa mo go feteletseng kwa Zimbabwe go tloga ka 2006 go ya go 2008, puso ya Zimbabwe e ne e letleletse go dirisiwa ga madi a mafatshe a sele fa e sale ka 2008. Dolara ya Zimbabwe e ne ya sa tlhole e dirisiwa ka Moranang a le lesome le bobedi 2009. Madi a le mmalwa, go akaretsa ranta ya Aforika Borwa le pula ya Botswana, a ne a dirisiwa kwa Zimbabwe,[16] mmogo le madi a pampiri a bond a Zimbabwe le madi a tshipi a bond.
Lesotho
[fetola | Fetola Motswedi]Lefoko pula gape le dira jaaka karolo ya sekano sa bosetšhaba sa Bogosi jwa Lesotho. Jaaka mo Botswana, le kaya "pula" ka puo ya Sesotho mme le tsewa e le lekaelagongwe la "tshegofatso".
Ditshedimosetso tse dingwe
[fetola | Fetola Motswedi]Metswedi
[fetola | Fetola Motswedi]- ↑ Gewald, Jan-Bart (Oct 2001). "El Negro, El Niño, Witchcraft and the Absence of Rain in Botswana". African Affairs. 100 (401): 559–60. doi:10.2307/3518701.
- ↑ "Pula currency". FactRepublic.com. 2018-11-09. Retrieved 12 Phalane 2025.
- 1 2 3 "History of Botswana Currency | Bank of Botswana". www.bankofbotswana.bw. Retrieved 12 Phalane 2025.
- ↑ Masire, Ketumile (2006). Very brave or very foolish?. Macmillan Botswana. p. 81. ISBN 978-99912-404-8-0. Pula (rain) was an easy choice for the currency, and the decimal coins were called thebe (shield). (Memoirs of a former president of Botswana)
- ↑ Standard Chartered Review. Standard Chartered Bank. 1976. p. 9.
The new names pula and thebe were chosen following an invitation to the public to submit a their suggestions [...] The meaning of "thebe" is shield — the traditional means of defence.
- ↑ Masalila, Kealeboga; Motshidisi, Oduetse (May 2003). "Botswana's exchange rate policy" (PDF). BIS Papers. 17 (13). Bank for International Settlements. Retrieved 12 Phalane 2025.
- ↑ "OFFICIAL LAUNCH OF THE NEW FAMILY OF BOTSWANA COIN AT BANK OF BOTSWANA CASH MANAGEMENT CENTRE GABORONE BY HIS EXCELLENCY THE PRESIDENT" (PDF). 27 February 2014. Retrieved 12 Phalane 2025.
- ↑ "Coinage of Botswana". www.worldofcoins.eu. Retrieved 12 Phalane 2025.
- ↑ "New Family of Coins | Bank of Botswana". www.bankofbotswana.bw. Retrieved 12 Phalane 2025.
- ↑ "Republic of Botswana - Government portal". www.gov.bw. Archived from the original on 30 October 2014. Retrieved 12 Phalane 2025.
- ↑ "1 Pula, Botswana".
- ↑ Linzmayer, Owen (2011). "Botswana". The Banknote Book. San Francisco, CA: www.BanknoteNews.com. Retrieved 12 Phalane 2025.
- ↑ "Botswana issues new note series". BanknoteNews. Archived from the original on 2011-06-25. Retrieved 12 Phalane 2025.
- ↑ Lekopanye Mooketsi (15 February 2019). "Khama Launches New Bank Notes". Retrieved 12 Phalane 2025.
- ↑ 10 Pula Numista (https://en.numista.com). Retrieved 12 Phalane 2025.
- ↑ Ga mmogo le Zimbabwean dollar (suspended indefinitely from 12 April 2009), euro, US dollar, pound sterling, South African rand, Indian rupee, Australian dollar, Chinese yuan and Japanese yen. Dolara ya Amerika e amogetswe jaaka madi a semmuso a ditirisano tsotlhe tsa puso kwa Zimbabwe.